Hea teada

KÄTEPESU

Käte pesu on igapäevane, aga väga tähtis isikliku hügieeni protseduur. Me ei pese oma käsi mitte ainult selleks, et nad oleksid puhtad, vaid ka selleks, et kaitsta ennast ja teisi infektsioonhaiguste eest. Tervisekaitse- ja hügieenispetsialistid tunnustavad, et käte pesemine on kõige tähtsam, et vältida bakterite levimist.

Kuidas käsi pesta?

Seebiseid käsi hõõruda teineteise vastu kõikidest kohtadest ja  siis loputada voolava veega. Nii toimides mustus ja väiksed mikroobid eemalduvad kätelt. Käte kaitsmiseks bakterite eest on hea kasutada antibakteriaalset seepi või desinfitseerivat lahust. Väiksed mikroobid, mis Teie kätel on pidevalt, saab kergelt eemaldada tavalise pesuga. Küll on osad mikroobid, mis alaliselt asuvad käe mikroflooras, ja neid on raskem maha pesta.

Millal käsi pesta?

Alati peseme me käsi, kui näeme nendel mustust, aga me vajame käte pesemist, sõltumata meid ümbritsevast keskkonnast. Tervislikust seisukohast lähtudes peavad inimesed või töötajad, kes puutuvad kokku toiduainetega, pesema käsi väga tihti.

SOOVITUSED TERVISHOIU TÖÖTAJATELE

Tervishoius on käte pesu kriitiliselt tähtis. Tervishoiu töötajate käed võivad edasi kanda baktereid, viiruseid ja seeni, ning võivad nakatuda ise või nakatada teisi. Kui tihti tuleb pesta käsi, sõltub konkreetsetest tööülesannetest:

  • Kontaktide tihedusest patsiendiga
  • Mustuse ja määrdumise hulgast
  • Patsiendi vastuvõtlikkusest nakkusele
  • Erinevatest protseduuridest

Tervishoiu töötajad peaksid pesema käsi vee ja seebiga alljärgnevatel tingimustel:

  • Enne ja pärast kontakti patsiendiga, eriti siis, kui on kokkupuude limaskestaga, intiimpiirkonnaga, verega ja kehavedelikega
  • Peale kokkupuudet mikroobide algallikaga
  • Peale kaitsekinnasteta töötamist

Desinfitseerivat lahust tuleb kasutada alljärgnevatel tingimustel:

  • Enne invasiiv protseduuride sooritamist
  • Kui antimikroobide efekt nahal peab kestma kauem
  • Kui on vaja vähendada erinevate bakterite arvu

Patsiendi kestva hooldamise ajal on soovitav kasutada tavalist, mitte antibakteriaalset seepi.

Kätepesu tehnika:

  • Tee oma  käed märjaks jooksva kuuma vee all.
  • Hõõru innukalt kätepesuvahendiga kõiki käe pindasid vastamisi 10 – 15 sekundit, ära unusta käe tagaselga, sõrmi, pöialt ja küüne aluseid. Kasuta küüneharja, kui vajalik.
  • Loputa käed voolava vee all. Kuivata käed ühekordselt kasutatavate kätekuivatuspaberitega, mida saab dosaatorist kätte ükshaaval. (Kui käed ei ole korralikult kuivad ja kätele jääb seepi, siis on risk nahapõletike tekkeks).
  • Kui tahate sulgeda kraani, siis kasutage selleks kätepaberit, et vältida käte ja kraani kokkupuudet.
  • Kui kasutate desinfitseermislahust, siis hõõruge seda seni, kuni see on imbunud naha sisse.

SOOVITUSED TOIDUAINETÖÖSTUSELE

Toiduainetööstuse töötajad peavad pesema oma käsi enne igat kokkupuudet toiduainete või toidunõudega kui:

  • Puututi kokku inimkehaga
  • Kasutati hügieeniruumi
  • Kokkupuutel loomadega
  • Töötamisel mustade instrumentidega ja seadetega
  • Toidu valmistamise vältel, kui tööülesanded muutuvad, et vältida rist-reostumist
  • Kui töö käigus lülitutakse ümber toorestelt toiduainetelt söögivalmis toiduainetele
  • Peale mis iganes toimingut, mis jätab teie käele mustust

Aevastamiseks või köhimiseks kasutage käterätikut või salvrätikut

Toiduainetööstuse töötajatele soovitatakse pesta käsi tuginedes alljärgnevale:

  • Tee oma käed märjaks, kasuta kätepesuvahendit ja hõõru käe kõiki pindasid vastamisi umbes 20 sekundit
  • Pööra erilist tähelepanu sõrmedele ja pöidlale
  • Loputa käed põhjalikult voolava vee all. Kuivata käed ühekordselt kasutatavate kätekuivatuspaberitega, mida saab dosaatorist kätte ükshaaval. (Kui käed ei ole korralikult kuivad ja kätele jääb seepi, siis on risk nahapõletike tekkeks).

Tähelepanu! Ära pese käsi toiduainete ettevalmistamise, töötlemise või puhastamise valamus.

Kummikindad ja käte pesemine

Kummikindad kaitsevad käsi nahal paljunevate bakterite eest. Määrdumine on võimalik ka siis kui kasutate kummikindaid. Näiteks kreem ja emulsioon, mis sisaldab petrooleumi, võib minna halvaks ja muuta läbilaskevõimet. Seega käsi peab pesema ka siis, kui kasutatakse kindaid. Käsi peab pesema ka siis kui kummikindad võetakse ära või kui nende usaldusväärsus on kaheldav.

On olemas kasutusel palju erinevaid kätepesu liike: tavaline pesu, antiseptiline pesu ja desinfitseeriv pesu. Erinevateks pesudeks vajalikud puhastusained annavad erineva efekti kätel.

Tavaline seep võib olla tükina, vedelal kujul või pulbrina. Seda kasutatakse esmase mustuse ja bakterite eemaldamiseks. Tavaline seep eemaldab põgusalt bakterid, aga ei tapa baktereid, mis on naha rakkudes. Tavalist seepi kasutatakse käte pesemiseks, kui asjaolud ei näe ette teisiti.

Antiseptilise seebi toimeained tapavad bakterid ja takistavad nende elutegevust nahal. Antiseptiline seep on vajalik sellistes kohates, kus antibakteriaalne effect on nõutav pikemaks ajaks, protseduuride kestvuse ajaks või kohtades, kus pole võimalik käsi pesta.

Kui desinfitseerimislahust kasutatakse pole vesi ja käterätik vajalik, aga rätik on vajalik peale käte pesemist ja kuivatamisel on ta asendamatu.

Dosaatorid kätehooldusvahenditele

Soovitatav on panna seebi tükk alusele/raamile, kus ta saab kuivada hästi. Tühi alus/raam tuleb ettevaatlikult puhastada, kuni ta on mustusest puhas. Kätepuhastusvahendi dosaator peaks olema paigaldatud mugavasse kohta, et käepidet saaks vajutada randme või küünarnukiga, et hoida ära dosaatori ja käte kokkupuudet. Paberrätikud peaksid tulema välja dosaatorist ühe kaupa, et üks inimene puudutaks ainult ühte rätikut.

 

KUIDAS VÄRVID AITAVAD HOIDA PUHTUST

Erinevad värvid puhastusvahenditel aitavad hoida hügieeni ja puhtust.

Igapäevased tööülesanded nõuavad erinevate pindade koristamist – laud, kus valmistatakse sööki ette, valamu, köögiseadmed või vannituba. Kui svammi, mida kasutatakse tore liha jääkide eemaldamiseks,  kasutada ka lõikelaua puhastamiseks ja lappi, mida kasutatakse nõudepesu valamus, kasutada ka vannitoas, siis see on riskantne, kuna on soodne võimalus rist-reostuse tekkimiseks. Värvikoodid lappidel, svammidel ja harjadel aitavad seda ära hoida. Koristustarbeid on nelja erineva värvikoodiga: sinine, punane, kollane ja roheline. Iga värv on omale puhastamise piirkonnale, näiteks: sinine värv sobib laudade koristamiseks ja punane värv vannitubade koristamiseks. Kui valida värvikoodidega lapid või muud koristus vahendid, siis tuleb seda kasutada kindlates kohtades, et vältida mustuse ülekandumist ühelt kohalt teisele. Sellist värvikoodide kasutamist kutsutakse neljavärvi süsteemiks.

Värvikoodidega koristamisega harjutakse väga ruttu ja väga populaarne on see toiduiduvalmistamises ja cateringi süsteemis.

Nelja värvi süsteem on kasutusel kuna:

  • Õiged värvikoodid aitavad meeles pidada millises kohas mis värvi lappe tuleb kasutada
  • See on kerge ja lihtsalt toimiv
  • Süsteem on kergelt kohandatud igale valdkonnale ja ettevõttele
  • Ohutu keskkond on tagatud, rist-saastumine väheneb.

  

MOPPIDE HOOLDUSJUHEND

Säilitamaks oma mopi efektiivsust ja välimust nii kauak kui võimalik, jälgige järgnevaid soovitusi:

  • Mopi pesemiseks soovitame kasutad ainult spetsiaalseid pesumasinaid. Täpsema info saamiseks küsige nõu pesumasinamüüjatelt.
  • Moppi tuleb pesta enne esimest kasutamist 95°C. See tagab mopile parima töövõime ja imavuse.
  • Enne pesu tuleb mopilt eemaldada või välja harjata üleliigne mustus, soovitame kasutada mopiharja.
  • Pesumasina juures tuleb jälgida õige pesuprogrammi valikut ning pestava koguse kaalu.
  • Mikrofiiber moppe tuleb pesta eraldi või koos sarnaste toodetega, vastasel juhul kaotavad mopi kiud oma kuju. Mitte kasutada pesupehmendajaid, need vähendavad mikrofiiber moppide puhastusomadusi.
  • Et eemaldada paremini mopist hooldus- ja desinfisteerivate kemikaalide jääke, oleks parem eelpesu ajal mitte pesuainet lisada. Loputamise tsükkel peab olema piisavalt pikk, kuna mopis leiduvad kemikaalid võivad reageerida pesutsükli ajal lisatud pesuainega.
  • Pesuainete kasutamisel tuleb jälgida tootja poolt ettenähtud koguseid, jälgides ka vee karedust.
  • Pestud moppe ei tohi jätta liiga kauaks niiskeks, vastasel juhul võib neisse tekkida hallitus.
  • Mopi kuivatamisel pesukuivatis tuleb jälgida õige temperatuuri kasutamist, mitte üle 120°C (mikrofiiber mopide puhul 100°C).
  • Bakterid hakkavad surema alles alates 60°C-st. Mopi pesemisel oleks hea kasutada lubatud maksimum pesutemperatuuri.

Õigete desinfitseerimis vahendite, pesu- ning puhastusvahendite kasutamine hoiab ära mopikiudude kahjustamise. Ei ole hea kasutada tseoliite sisaldavaid pesupulbreid, kuna need ladestuvad mikrokiudu. Pesuprogrammi valikul jälgige tootja poolt antud soovitusi.

Soovime teile head ja edukat puhastamist, samas tuletades meelde teile meelde, et tootja garantii ei laiene valesti kasutatud ning hooldatud mopidele.

Siit leiate ka inglise keelse moppide hooldusjuhendi: Care instructions 12_2007.pdf (14.83 KB)